Lõpp. Enesehinnang

• Õppisin palju kodulehe kohta.
• Sain ka väga palju uut informatsiooni IT ja erivajaduste koostöö kohta.
• Õppisin kasutama erinevaid allikaid
• Oskan nüüd hinnata rohkem ja aru saada miks IT on erivajadustega inimeste parem tulevik
• Meeldisid väga lisamaterjalid ja põhitekstid. 
• Edukalt aitas ülesandeid sooritada ülesannete arusaadavus
• Algul tundus,et on väga raske ja ei tahtnudki üldse eriti süveneda, kuid esimese ülesande lahendamisega tärkas huvi , sest ülesanded olid huvitavad.

Peale aine läbimist tunnen, et olen saanud lähemale erivajadustega inimestele. Oskan vaadata ja näha lahendusi, mis saaks aidata puudega inimesi. Ma ei oska ehitada vajalikke tugisüsteeme, aga oskan juba vaikselt vähemalt esitada idee, mis võiks aidata.

Ül.5. Analüüsida kodulehte

Mina valisin analüüsimiseks Liisi kodulehe, mis asub aadressil http://www.hot.ee/neiu7/esimene.html

Esimese hooga kodulehele vaadates meeldib mulle:

•  põhitooniks valitud mahe roheline.Ei torka liialt silma, kuid ei jää ka märkamata.
• lihtne ülesehitus
• Kõige ilusamaks ja toredamaks asjaks pean ma Liisi pilti. Suur, selge ja ilus. Tõmbab kõigi tähelepanu ja positiivse emotsiooni.

Nüüd siis asun asjade kallale, mida mina teeksin teistmoodi :

• Lingitud lehtede pealkirjade "esimene", "teine" jne võiks olla rohkemat ütlevam pealkiri, mis annaks aimu, mis sellel lehel olema peaks. Kui ei taha muuta linkide pealkirju, siis võiks esilehel olla selgitatud, mis teistel lehtedel asub.
• Klõpsates "teisele" lehele avaneb pealeht, mis minu arvates peaks olema lingitud "esimese" alla.
• Kujundus võiks olla veidi värvikam.
• Lehekülgede pealkirjad võivad puuetega inimesele märkamatuks jääda kuna on liialt heledad.

Kokkuvõtvalt tahaks öelda, et tegemist on asjaliku kodulehega, kuid puuetega inimeste jaoks tuleks seda natuke korrigeerida. Validaator näitas, et koduleht on igati korras ja nõuded on täidetud.

Ül.2.Koduleht

Pean ausalt ütlema, et validaator muutis isegi  minu väga "algelise" kodulehe tegemise nii keeruliseks, et pisarad sai jooksma ja nuputamist oli kaua... AGA, ma ei tea mis valemiga ma ta enam-vähem paika sain.. Hetkel tundub ikka veel, et ma silmad kinni midagi muutsin ja lõpuks seisis iga lehe vastuseks "PASSED"!!!

Niisiis, olge lahked:
Koduleht:

www.hot.ee/marysvalm16/

Ül.6. Virtuaalkogukond "ORKUT"

Mina valisin kirjeldamiseks sellise kogukonna nagu seda on orkut. Olen orkuti kasutaja aastast 2006, kuid pole spetsiifiliselt tähelepanu pööranud ja uurinud, et orkutit iseloomustada. 


Üldine informatsioon




Sutlusportaali loojaks on Google töötaja Orkut Büyükköten. 
Orkut on Google poolt arendatud suhtlusportaal, kus saab suhelda sõpradega ja tutvuda erinevate inimestega kellel on ühised huvid. Selle jaoks on orkut välja töötanud communityd, millega saavad liituda konkreetse kogukonna huvilised. 
Portaal hakkas tööle 22.jaanuaril 2004. 
2006.aasta oktoobrini sai orkutiga liituda vaid olemasoleva kasutaja kutsega. Nüüd aga pole kutset enam vaja. 
Alates 2009. aasta oktoobrist on kasutusel uue ülesehitusega Orkut kuhu on lisatud palju uusi funktsioone.


Rakendused


Nagu igal teisel suhtlussaidil saab ka orkutis lisada sõpru, pilte ja videosid. Lisaks sellele saab mängida mänge, liituda kommuunidega, saata sõnumeid ja jagada informatsiooni enda kohta .
Et üldse sellised asju teha tuleb kõigepealt loomulikuli liituda saidiga. Selles pole midagi keerulist ja muidugi pole see ka tasuline.
Liitudes peab kautaja määrama oma sünnipäeva , ees-ja perekonnanime, sugu ja teenusetingimused.
Kasutaja saab piirata oma piltide, sissekannete või iseloomustuste nähtavust, et neid isiklike asju ei näeks kõik orkuti külastajad vaid näiteks ainult tema sõbralistis olevad isikud. 


Sissekanded


Tänu scrapbookile on võimalik suhelda teiste kasutajatega. Selleks peab minema saaja kontole ja klikkima tema sissekannetele ja sisestama sõnumi kastikesse. 
Selleks, et piirata pääsu sinu sissekannetele  tuleb klikkida seadetele ja valida privaatsus. Sealt saab valida kas sinu scrappe näevad ainult sinu sõbrad või on need nähtavad kõigile. 


Pildid


Selleks , et pilte üles laadida peab oma kodulehel klikkima piltidele. Vajutama loo album ja lisama albumi nime. Albumisse saab pilte lisada väga lihtsalt. Vali enda arvutist pildid mida soovid lisada. Peale piltide laadimist saab pildid enda soovi järgi järjekorda panna ja lisada neile pealkirjad. 
Ka pilte saab näidata ainult neile kellele ise soovitakse- valitud sõpradele, kõigile orkuti sõpradele või kõigile orkutis. 
Et lõpetada tuleb lehe lõpus vajutada tehtud.


Kommuunid


Kommuunid liidavad ühiste huvidega inimesi. Näiteks kui on loodud kommuun
"Meri", siis liituvad sellega eelkõige need kellele meeldib meri. Et luua oma
kogukond tuleb esmalt kontrollida ega teist sellist juba olemas ei ole. Olles 
veendunud, et sinu poolt tehtav kommuun on ainulaadne võid valida 
kommuunile nime, täita selle kohta käivad detailid ja vajutada  loo. 


Rakendused


Orkuti rakenduste abil saab kasutaja muuta oma profiili mängude, muusika ja palju muu lisamise abil. 


Suhtlemine


Kui sa oled orkutis ennast ära registreerinud ja sisse loginud, näed sa, kes su sõbralistis olevatest inimestest on online's ehk kes on samuti saidil. Et nendega suhtlemist alustada tuleb lihtsalt klikkida selle isiku nimel ja teksti sisestamise koht ilmub paremasse nurka. Ükskõik kus sa orkutis oled jääb suhtluslist alla paremasse nurka. Kui on olemas videokaamera saab orkutis suhelda ka näost-näkku. 


Teemad


Et lisada enda profiilile erinevat tausta, saab seda valida teema galeriist, mida uuendatakse pidevalt. Olles valinud enda jaoks sobiva on see nähtav nii sulle endale kui ka neile kes käivad sinu profiilil. 


 Orkut share ( orkutiga jagamine)


See rakendus teeb lihtsaks uudiste jagamise oma sõpradega. Lihtsalt tuleb see lisada oma tööriistaribale. Kui oled internetist leidnud midagi huvitavat siis lihtsalt kliki jagamisele ja jaga veebilehekülge oma sõpradega orkutis. 


Orkut Features (orkuti erilisused)


Orkuti kuulutus
Orkuti mobiil 
Iseloomustused
Hiljutised profiili külastajad 
Emaili teadaanded orkutist
Brauseri nõudmised orkutile 




Kriitika


Nagu kõigi populaarsete võrgukogukondadega, on ka orkutil probleeme seaduste järgimatusest tulenevate probleemidega. 
Orkutis luuakse  väga palju võltskontosid ja kasutatakse neid rämpsposti saatmiseks või vaidluste alustamiseks.
Oma tööd on alustanud mitmed vihkaja grupid. Mitmed grupid on rassistlikud, natsistlikud ja valgete üleolekuga grupid on kustutatud, sest nad on suunatud vägivallale.
2007 aastal said orkuti kasutajad puudutatud ühest viirusest, mis tegutses ajal, mil kasutaja vaatas mingit kommuuni ja ei saanud lehelt väljuda ning automaatselt oli kommuuni liige, ilm, et oleks nõustunud.


Orkutile ligipääs on keelatud Iraanis,  Saudi-Araabias ja Araabia Ühendemiraatides.


Üheks miinuseks pean, et registreerudes ei pea sa kasutama oma päris nime ja saad panna igasugu märke ja erinevaid tähekombinatsioone, mis teeb raskemaks tuvastada isikut.




Inimsuhted
 Kuna on tegemist suhteliselt turvalise ja privaatse keskkonnaga, selles mõttes, et saad lisada ja vastu võtta sõpru keda sa tead ja tunned ja sinu profiili saavad vaadata inimesed sinu sõbralistis ning informatsiooni, mida oma profiilis esitada, saad näidata neile, kellele tahad (teatud gruppidele ; mitte kellelegi). Isiklikult meeldib orkut, sest vähemalt eestlaste seas ei ole kokku puutunud ühegi negatiivse kommuuniga, mis oleks suunatud kellegi või millegi vastu. Orkutis on hea ja lihtne leida inimesi ning suhtlemine on ka väga lihtne. Suureks plussiks pean, et ei saa kommenteerida tundmatute kasutajate pilte nagu seda saab teha nt rate.ee's.


Allikad:
Orkut
http://en.wikipedia.org/wiki/Orkut#References   [29.sept.2010]

Ül.4. Tugilahendused. Hiired.

Peale tutvumist Kaido Kikkase tekstiga tugitehnoloogiate kohta puuetega inimestele, hakkas mind huvitama, kuidas saaksid liikumis- ja kordinatsioonipuudega inimesed kasutada arvuti hiiri. Kuna sain hiljuti endale Macbooki ja sellega kaasas oli minu jaoks väga mugav ja kergesti kasutatav liikuv hiir, siis mõtlesingi, et uurin lähemalt, mis võimalustega ja missuguseid hiiri pakutakse erivajadustega inimestele.

Kuna 21 sajand on arvuti ja virtuaalmaailma aeg, siis ei jää muud üle, kui ära õppida arvuti kasutamine ja seda peavad tegema nii puuetega kui ka puueteta inimesed. Kuigi arvutihiired hakkavad vaikselt alla jääma igasugustele puuteekraan ja touchpad  süsteemidele, et kursorit liigutada, siis puuetega inimeste jaoks on tavalist arvutihiirt kõige lihtsam kohandada.

Arvutihiir pimedatele

Virtuaal Puudutus Süsteem (VPS) (The Virtual Touch System) on arvuti hiir kolme paralleellse puute padjaga ja igaüks neist sisaldab 32 väikest neetnõela, mis on tõstetavad ja madaldatavad, et luua kombatavaid teksti või piltide eksemplare otse ekraanile. Erinevad neetnõelade pikkused tähendavad värvide variatsioone - valge, helehall, tumehall, must.

VPS rullib kursorit üle ekraani täpselt nagu nägija inimese hiir. Samal ajal  peegeldab ta puutepadjale, millest ta üle liikus. Kui teksti lugeda, siis VPS tõlgib kolm ekraanil tõstetud tähte neetnõeltega puutepadjale. Tähed võivad olla nii Braille stiilis või ka jäljend tegelikust tähestiku tähest kirjastiilis, mis oleksid äratuntavad puudutusele-totaalselt uus võimekus abivahend silmakahjustuste seas. Lugemissüsteemi tuntakse "Jooksva Braille" nime all.


Graafilistel kujutistel, kuuldavad seletused ja masintõlkelised kõned on tekitatud, andmaks õpetust ja selgitust piltidest. Kui hiir jääb peatuma pildi peal, tuleb kohe lühike selgitus kõlarist.Graafika kättesaadavus arvutiga annab mitmed uued elukutsed pimedatele ja ühtlasi saavad ka nägemishäirega luua kunstitöid standartse joonistus programmi kautajaliidesega.


Lisaks sellele kaheksa nuppu hiire külgedel ja peal lasevad kasutaja liita arvutiga, et panna kursor spetsiifilisse kohta ja anda käsklusi. "Käsklusvõim" kasutaja peos eemaldab tarviduse meeles pidada loendamatuid klaviatuurikäsklusi ja sellega võimaldab pimedale isikule lihtsalt "suunata ja klikkida" just nagu nägija arvutiga.


Jalahiir

Nohands Mouse on jalaga juhitav hiir, mis sisaldab kahte eraldi pedaali. Üks pedaal juhib kursorit , kui teist saab kasutada klikkimiseks.  Vaikimisi, kanna-klikk on seotud hiire parema nupuga, kui varbaklikk on seotud  hiire vasaku nupuga. Jalahiir hiir on kasutusel mitmesuguste arvutikasutajate seas. Hiir on kasutatav muusikute, programmeerijate seas. Randmepõletiku sündroomi ,korduva pinge vigastuste ja teiste käe vigastuste all kannatajte kiiruse ja efektiivsuse on taastanud jalahiir.  Jalahiir on ergonoomiline lahendus käe traumade all kannatajatele. Kand valiti selle pärast , et see on paindumatu liiges ja harjunud korduvate liigustustega.

Jalahiir elimineerib mittevajalikud, korduvad käe liigutused. Jalahiirega on täielik kursori kontroll ilma, et peaksid käed võtma klaviatuurilt või silmad ekraanilt.

Allikad:
Tugitehnoloogiad
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Tugitehnoloogia [18.sept.2010]
Puutepadi
http://en.wikipedia.org/wiki/Touchpad   [18.sept.2010]
Hiir pimedatele
http://www.mfa.gov.il/MFA/Israel+beyond+the+conflict/Computer+Mouse+for+the+Blind.htm  [18.sept.2010]

Jalahiir
http://www.disabledonline.com/products/direct-products/keyboardsmice/ergonomic-mice/footime-foot-mouse/  [21.sept.2010]

Ül.3. IT roll erivajadustega inimestele

Rääkides IT rollist erivajadustega inimeste elus, pean ära mainima, et paljud erivajadusteta inimesed ei saagi enam ilma arvutita hakkama. Kogu informatsioon on arvutis ja see tagab ligipääsu maailmas toimuvale. Rääkimata igasugu tehnikavidinatest, mis on saanud lahutamatuks osaks meie igapäeva elus (nt handsfree).

Mäletan selgesti keskkooli aegu, kus maakonna õpilastele anti väikesed kaardid edasi-tagasi sõidusuunaga. Selle ettenäitamisel said tasuta sõita. Praeguseks on muidugi kiibiga kaardid, mille bussijuht tõmbab aparaadist läbi, et veenduda ega kaart aegunud pole.Tehnoloogia maailm areneb meeletu kiirusega, mis on väga kasulik ja teretulnud erivajadustega inimestele.

Kuidas aitab infotehnoloogia erivajadustega inimesi?

Infotehnoloogia saame arvuti ja sidetehnoloogia ühendamisel, mis tulevikus võib meid viia sellisele tasemele, kus halvatud kätt juhib arvuti. Kõigepealt tuleb muidugi tundma õppida signaale, mille abil tehis- ja bioloogiline maailm kontakteeruvad. Hulk katseid on juba tehtud ja tehakse veel, niiet ei oska ette kujutatagi, millal läbimurre toimub.

Nooremana kooliteed rühkides, tuli tihti tahtmine koolile selg keerata - küll ei saanud sellest aru ja ei tahtnudki aru saada. Suuremaks saades on hariduse omandamine vältimatu protsess, mida me kõik läbima peame. Seega on hariduse saamine ka väga tähtis erivajadustega inimestele, mis on nüüdseks e-õppega võimalikuks saanud. E-õpe andis idee ka teostada projekti, mille raames telliti Eesti e-ülikooli tarbeks arvutid, millel on programm, mis loeb õppijale ette kõik toimingud, mis ta teeb, kui ka kõik ekraanil toimuva (E-Ülikool). Noortele ja lastele on väga tähtis aktiivselt kaasa lüüa õppimisprotsessis, et hiljem edasi õppida ülikoolides või kõrgkoolides. Arvutid oma lisafunktsioonidega tagavad selle võimaluse.

Erivajadustega inimeste suhtlemine välismaailmaga võib olla küllaltki piiratud. Meie saame kodust välja minna ilma takistusteta, aga näiteks liikumispuudega inimene on omas kodus isolatsioonis. Interneti avarustes peitub palju võimalusi, et erivajadustega inimesed saaksid suhelda välismaailmaga. Alustades pimedatele Skypega, kurtidele Msniga, Orkut, Facebook, Twitter jne.


Kõige positiivsema tegurina leian ma, et tehnikat saab kohandada vastavalt puude eripärale. Nagu eelpool mainitud, on olemas rääkivad arvutid, liikumispuude korral, saab lisada tugesid ja isegi kasutada silmadega juhitavat ülikeerukat arvutisüsteemi.


Selleks, et leib laual oleks ja külmkapis midagi peale riiulite , tuleb tööl käia. Erivajadustega inimestel on täpselt samad vajadused mis igal teisel inimesel. Tänu arvutite olemasolule, ei pea puudega inimene ronima kontorisse, vaid saab töödata kodus. 


Mul on hea meel tõdeda, et tänapäeva koostöö tehnoloogia ja arvutite vahel on viinud erivajadustega inimeste elud teisele tasemele. Tänaval kõndides ei pane enam tähelegi, et inimene kannab käeproteesi või proteesjalga. Ja inimesed, kel puuduvad võimalused regulaarselt väljas käia, saavad suhelda, töötada ja oma asjad aetud interneti vahendusel, kui arvuti on kohandatud vastavalt puudele.  Muidugi loodan, et  arvuti ja internet ei hakka asendama  reaalselt inimestega suhtlemist.

Allikad:


Proteeskäsi
http://www.economist.com/node/16909945  [09.sept.2010]


Puutepunkt
http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=9&cid=8&cgid=0  [09.sept.2010]


Haridustehnoloogia
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused  [09.sept.2010]

Ül.1. Erivajadused läbi aegade

1.Puue kui tabu


Algne käsitlus oli väga jäik ja raamidesse surutud. Mõeldi, et inimesel on midagi puudu või üldsemillestki ilma jäetud (puudus käsi või jalg). Need inimesed hoiti ühiskonnast eemale ja vajadusel ka hukati (Sparta ajal hukati kõik vastsündinud, kes olid " millestki" ilma jäetud). Leiti, et on tabu ühiskonnale näidata last või inimest, kes ei vasta standartitele.
Hea näite leiame sellise suhtumise kohta Piiblist, kus Jeesuselt küsitakse pimeda mehe kohta: "Kes on teinud pattu, tema või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?“ (Jh 9:2). Veelgi äärmuslikum näide oli juba eespool mainitud Sparta linnriik, kus puuetega vastsündinud jäeti mägedesse surema(mõnedel andmetel visati kaljult alla), kusjuures seda pidi vanemate nõukogu käsul tegema lapse isa. 
Tabu-ajajärgu teise, pehmema perioodina võiks vaadelda eelmise mudeli sotsiaalsemat varianti - "ta ei saa seda-ja-seda teha" - ei saa joosta, ujuda, puid raiuda, ratsutada.

Ka tänapäeval leidub veel inimesi, kes suhtuvad puudesse kui tabusse. Seda teemat välditakse või alavääristatakse puudega inimesi.

2. Puue kui tervisehäire

 See käsitlusviis sai alguse renessansiperioodist, mil sai valitsevaks aru saamaks mõte et puue on nö "mehhanismi häire" ehk inimene oleks just kui "katki". Samas tõi positivistliku mõtteviisi leviks kaasa ka selle, et puuet hakati käsitlema kui haigust ja haigused on teatavasti ravitavad või vähemalt osaliselt ravitavad. Oluliseks tuli ka pidada ka asjaolu, et puudega inimest ei vaadeldud enam kui nö "kurjast vaimust vaevatut" või inimest, kes oma õnnetus seisundis ise süüdi oli. Miinuseks oli aga puudega inimsese "ravialuse" rolli sattumine, kes pidi olema sõnakuulelik ja alluma targa arsti käskudele, sellega seoses hakkati puudes nägema asja, mis oluliselt vähendas või täiesti nullis inimese teovõime. Sellest ajajärgust sai alguse ka puude meditsiiniline käsitlus (medical model of disability), millel on tänapäevani suur mõju. 

Kindlasti tuleb ära mainida 19. sajandi teisest poolest alguse saanud eugeenikaliikumist, mille tulemusena nö "koristati kõik ebastandartsed inimesed normaalsete inimeste silmade alt ära" seda kõike põhjendati ühikonna tervise parandamisega ja tuleviku kindlustamisega, seda said teha aga vaid inimkonna parimad esindajad. Õnneks ei läinud eugeenika välja Sparta mudelini, kuid puudega inimestel oli mõeldamatu järglasi saada ja üldse ühiskonna elust osavõtta (Kikkas, K. 2009).

Õnneks 21 sajandi ühiskonnas püüeldakse selle poole, et puudega inimene saaks normaalselt oma igapäeva elu elada ja ei peaks ennast maailmast äralõigatuna tundma. Näitena võin tuua tuttava Reinu, kes metsatöölisena jäi suure puu alla, mille tagajärjel ta kaotas kõndimisvõime. Arstid ütlesid, et ta jääb ratastooli. Rein aga tõestas aasta aega tagasi, et ta jääb karkude najale. Nüüd, et ta enam ei saa metsatööd teha ja peab rohkem aega istudes veetma, alustas ta oma õpinguid IT erialal Astangu Kutserehabilitatsiooni keskuses. Tänapäeval ei pea enam muretsema selle pärast, mis edasi teha, vaid peab valima, kus ja mida teha.

3. Puue kui ühiskondlik probleem

XX sajandi teisel poolel esile kerkinud kodanikuõiguste liikumine muutis ka puuetekäsitlust - puuet hakati vaatama (eeskätt puuetega inimeste endi seast pärit aktivistide, aga ka mõnede spetsialistide poolt) kui ühiskonna võimetust või soovimatust vastata üksikisiku vajadustele. Näiteks liiga kitsas ukseava, kust inimene oma ratastooliga läbi ei mahtunud, oli meditsiinilise arusaama järgi paratamatu takistus - ainus mõeldav lahendus oli inimene ravi tulemusena ratastoolist püsti saada.Tänapäeval ehitatakse ratastooli jaoks kaldtee, et oleks kergem hoonetesse sisse ja välja liikuda. 

Tänapäevaks on olemas mitmeid puudekäsitlusi, sealhulgas äärmuskäsitlusi nagu ultrasotsiaalne mudel, mis taunib näiteks inimest, kes peaks olema ratastoolis kuid üritab selle asemel karkudega käia, kuna süüdi on ühiskond, ning seda tehes annab ta järele rõhujate survele (Kikkas, K. 2009).

Linnade ja maakondade sotsiaalosakonnad on pandud tegelema puuetega inimestega. Aga kas ei oleks mõeldav, et nt kehalise puudega ametnik tegeleks kehalise puudega inimeste probleemidega? Kas meie ühiskond ootab ja toetab puudega inimest, kes astub meie sekka, kui ametnik?

Kahjuks ei oska ma ühtegi eredat näidet tuua, kus puudega inimene oleks "asjaajaja". Sinnamaale läheb veel vist meil aega, et abi saanud puudega inimene saaks töödata ridades, kus töötavad need samad ametnikud, kes abi aitasid saada.


4. Puue kui eluviis


Üha enam leidub ka neid puuetega inimesi, kes tajuvad oma seisundit neutraalselt, ilma liigse traagikata, kuid ka seda mitte idealiseerides. Nii nagu on järk-järgult ühiskonda sulandunud prillikandjad või ka vähese juuksekasvuga inimesed, nii toimub see ka paljude puuetega inimestega. Mõnel juhul saab rääkida puuetega inimestest ka kui eraldi kultuurist oma keele ja tavadega. Sellise kultuurirühma moodustab näiteks üks osa kurtidest inimestest (peamiselt kurdina sündinud inimesed), kes kasutavad suhtlemiseks viipekeelt ning selle eripärast mõisteruumi. Nii võivad tavamõistes (vanemate järgi) eri rahvustest kurdid tajuda teineteist rahvuskaaslastena, samas passijärgse rahvuse mittekurti esindajat aga kui "võõramaalast". (Kikkas, 2009)

Allikad: 

Erivajadused läbi aegade
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/Sissejuhatus_teemasse:_erivajadused_läbi_aegade

[8.sept.2010]