Ül.3. IT roll erivajadustega inimestele

Rääkides IT rollist erivajadustega inimeste elus, pean ära mainima, et paljud erivajadusteta inimesed ei saagi enam ilma arvutita hakkama. Kogu informatsioon on arvutis ja see tagab ligipääsu maailmas toimuvale. Rääkimata igasugu tehnikavidinatest, mis on saanud lahutamatuks osaks meie igapäeva elus (nt handsfree).

Mäletan selgesti keskkooli aegu, kus maakonna õpilastele anti väikesed kaardid edasi-tagasi sõidusuunaga. Selle ettenäitamisel said tasuta sõita. Praeguseks on muidugi kiibiga kaardid, mille bussijuht tõmbab aparaadist läbi, et veenduda ega kaart aegunud pole.Tehnoloogia maailm areneb meeletu kiirusega, mis on väga kasulik ja teretulnud erivajadustega inimestele.

Kuidas aitab infotehnoloogia erivajadustega inimesi?

Infotehnoloogia saame arvuti ja sidetehnoloogia ühendamisel, mis tulevikus võib meid viia sellisele tasemele, kus halvatud kätt juhib arvuti. Kõigepealt tuleb muidugi tundma õppida signaale, mille abil tehis- ja bioloogiline maailm kontakteeruvad. Hulk katseid on juba tehtud ja tehakse veel, niiet ei oska ette kujutatagi, millal läbimurre toimub.

Nooremana kooliteed rühkides, tuli tihti tahtmine koolile selg keerata - küll ei saanud sellest aru ja ei tahtnudki aru saada. Suuremaks saades on hariduse omandamine vältimatu protsess, mida me kõik läbima peame. Seega on hariduse saamine ka väga tähtis erivajadustega inimestele, mis on nüüdseks e-õppega võimalikuks saanud. E-õpe andis idee ka teostada projekti, mille raames telliti Eesti e-ülikooli tarbeks arvutid, millel on programm, mis loeb õppijale ette kõik toimingud, mis ta teeb, kui ka kõik ekraanil toimuva (E-Ülikool). Noortele ja lastele on väga tähtis aktiivselt kaasa lüüa õppimisprotsessis, et hiljem edasi õppida ülikoolides või kõrgkoolides. Arvutid oma lisafunktsioonidega tagavad selle võimaluse.

Erivajadustega inimeste suhtlemine välismaailmaga võib olla küllaltki piiratud. Meie saame kodust välja minna ilma takistusteta, aga näiteks liikumispuudega inimene on omas kodus isolatsioonis. Interneti avarustes peitub palju võimalusi, et erivajadustega inimesed saaksid suhelda välismaailmaga. Alustades pimedatele Skypega, kurtidele Msniga, Orkut, Facebook, Twitter jne.


Kõige positiivsema tegurina leian ma, et tehnikat saab kohandada vastavalt puude eripärale. Nagu eelpool mainitud, on olemas rääkivad arvutid, liikumispuude korral, saab lisada tugesid ja isegi kasutada silmadega juhitavat ülikeerukat arvutisüsteemi.


Selleks, et leib laual oleks ja külmkapis midagi peale riiulite , tuleb tööl käia. Erivajadustega inimestel on täpselt samad vajadused mis igal teisel inimesel. Tänu arvutite olemasolule, ei pea puudega inimene ronima kontorisse, vaid saab töödata kodus. 


Mul on hea meel tõdeda, et tänapäeva koostöö tehnoloogia ja arvutite vahel on viinud erivajadustega inimeste elud teisele tasemele. Tänaval kõndides ei pane enam tähelegi, et inimene kannab käeproteesi või proteesjalga. Ja inimesed, kel puuduvad võimalused regulaarselt väljas käia, saavad suhelda, töötada ja oma asjad aetud interneti vahendusel, kui arvuti on kohandatud vastavalt puudele.  Muidugi loodan, et  arvuti ja internet ei hakka asendama  reaalselt inimestega suhtlemist.

Allikad:


Proteeskäsi
http://www.economist.com/node/16909945  [09.sept.2010]


Puutepunkt
http://vedur.ee/puutepunkt/?op=body&id=9&cid=8&cgid=0  [09.sept.2010]


Haridustehnoloogia
http://beta.wikiversity.org/wiki/Haridustehnoloogia_ja_erivajadustega_inimesed/IT_ja_erivajadused  [09.sept.2010]